Meilisaaja on kaa inimene
Avaldatud EBS-i Tudengilehes dets. 2009
Mitu kirja sina – no nii keskmiselt – päevas saad? Minul jääb see kuhugi 50-70 vahele. Mõne jaoks on seda vähe, mõne jaoks palju, nii mõnigi meie õppejõududest õhkaks kergendunult, kui saaks päevas vaid kahekohalise arvu kirju. Samas, sõltumata konkreetsest kirjade arvust, oleme kõik tähelepanuta jätnud või lausa kustutanud kirju, sest need ei tundunud kohe oluliseks või kasulikuks osutuvat. Pealegi, kui nende hulgas midagi olulist ka oli, siis küllap võetakse uuesti ühendust, eksole. Vaevalt aga oli selline kirja kuulsusetu lõpp selle saatjal mõtteis. Vaadakem üheskoos, millised on need üldlevinud vead peale attachment’i unustamise, mida kirja saatjad ikka ja jälle uuesti tegema kipuvad.
Sisutühi pealkiri
Mul on ohjeldamatult kirju, mille pealkirjaks on „Ardile”, „Küsimus“ või „Kutse“. Tihti jäetakse pealkirja lahter üldse tühjaks. Hiljuti oli mul vaja oma 12197 kirja hulgast leida üles see üks, milles, nagu ma mäletasin, oli mõned aastad tagasi tellitud trükiste paberitüübi nimetus. Mälusoppidest suutsin välja pigistada, et see oli mingi trükikoja töötaja, uduselt hakkas meenuma, et äkki oli Helen või Ellen või Eneli või noh midagi sellist. See töötaja oli vastanud minu enda kirjale, millele ma suurest tarkusest polnud üldse pealkirja pannud. Seega oli minu postkastis kuskil üks kiri, mille teemaks oli “Re: ” ja mis tegelikult tuli Kerstilt. Oli ikka jupp tegemist, et see üles leida.
Pealkiri peab ära ütlema, millest kiri räägib. „Kutse“ on tore, aga jääb poolikuks – hoopis ülevaatlikum ja efektiivsem on näiteks „Kutse: konverents Sotsiaalne Kapitalist (Tallinn, 03.11).“ Vahel parandan ma osal kirjadest enne arhiveerimist pealkirju, et neid kunagi hiljem kergem leida oleks.
Suuga teen suure linna
Asenda ebamäärased väited numbrite või näidetega. “See muutus läheb meil hullult palju raha maksma” asemel ütle “See otsus tõstab meie kulusid kuus 5000 krooni võrra”. Väldi sisutühje sõnu nagu „väga“, „palju“, „äärmiselt“, „paremaks“ jms. Need lisavad vaid emotsiooni ja õõnestavad sinu tõsiseltvõetavust. Sama lugu on hüüumärkidega – väldi neid, kus võimalik. Kumb mõjub tõsiseltvõetavamalt? “Meil ei ole selleks raha!” või “Meil ei ole selleks raha.”
Vastuseks Teie kaebusele ja sünnipäevakutse
Sa ei näe küll mitte kunagi sellist pealkirja, kuid võid üsna tihti leida analoogseid üksteisega mitteseotud teemade ühiseid käsitlemisi. Kaalu, ehk on mõistlikum saata kaks kirja, kui rääkida läbisegi kahel teemal ühes kirjas. Kui lõigul või lausel ei ole kirja põhiteemaga seost, kustuta see.
Oh, keeruta-lennuta, linalakk juttu…
Lühenda (mis ei tähenda, et kasuta lühendeid) oma kirja, mõistlikult. Lühem kiri on parem kiri. Paljud inimesed loevad kirju tänapäeval mobiilidest. Kiri, milles on vaid kümmekond lauset, näeb välja nagu väike Kalevipoeg minu iPhone’i ekraanil. Kuid veelgi olulisem – kas su kiri on liigendatud või on see kõik ühtlane tekstimassiiv. Ka arvutiekraanilt on maru tüütu pikki lõike lugeda. Halasta lugeja peale ja lisa oma teksti alapealkirju ning püüa sobitada reavahesid iga 3-5 rea järel. Blokina esitatud loetelud on samuti arusaadavamad kui ridamisi komadega ühte järjestatu.
Sisutühi mull või jutu kordamine tekitab igavust ja kannatus on kerge katkema. Ma hakkan kohe lõike vahele jätma, loen vaid diagonaalis või jätan kirja üldse pooleli. Ütle, mis sul öelda on, pole mingit vajadust, nui neljaks, ekraanitäit või paari täis kirjutada. Lihtne reegel: kirjuta nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik.
Ma ise ilu tegija
Mõni mõte vajab rõhutamist, selleks on ju terve müriaad võimalusi: paksem kiri, suurem kiri, teine kirjastiil, suured tähed, muu värv. Kõigil neil võib olla oma sobilik koht. Aga kui sa üritad neid kõik kasutada, siis näeb su kiri välja nagu körtpärtlisärk või lapitekk ja mulle poeb hinge kahtlus, ega sa äkki nelja-aastane ole? Pisut konservatiivsust kulub siin marjaks ära. Kui kahtled, ära kasuta.
Lugupidamisega lugupeetud lugupeetavatele
Iga vähegi ametlikum kiri algab „Lp.“-ga ja lõpeb „Lugupidamisega“. Proovi vahelduseks midagi muud, sest kõik (loe: KÕIK!) kasutavad seda igavat varianti. Isegi „Tervitades“ on parem. Usu, su Kuidas kõlab „Põnevusega vastust ootama jäädes“ või „Entusiastlikult“ või „Edukat gripilaine trotsimist soovides“. Minul on juba mõnda aega olnud selleks „Hääga, …“
Comments Off
Loovlabor (p)arendab sinu kirjanikuvõimeid.
Loovlabor korraldab identiteete uuriva loovkirjutamise kursuse.
Loovlabori idee sai alguse äratundmisest, et meid kõiki ümbritsevad mitmed vähemuskogukonnad, kelle eripäras peituvaid väärtusi paljud ei märka või mõista; veelgi enam – kellest ei kirjutata just tihti haaravalt ja eelarvamusi vältides. Aga just seda kavatsetakse loovlaboris teha! Identiteete uuriva loovkirjutamise kursusega alustavad nad juba novembri alguses 2009.
Lae oma kirjutamisoskus täis
Lae oma kirjutamisoskus täis
Mis kursusel toimub?
Kogemusõppe käigus avaneb osalejatel võimalus tutvuda Eesti erinevate vähemusgruppide põneva mitmekesisusega, samuti osaleda seminaridel koos tunnustatud külalislektoritega. Eesmärgiks seati tekkinud tähelepanekuid lahti mõtestada, et neid kirjutamise kaudu loovalt väljendada.
Kirjutamismeetodite omandamist juhendab Siret Paju, kellel on rahvusvahelised kogemused loovkirjutamise õpetamises. Projekti lõpuks kirjutavad osalejad neile sobivas žanris teksti. Kõik loometööd avaldatakse raamatus, mis ilmub septembris 2010.
Kes peaks kandideerima?
Loovlabor ootab igas vanuses inimesi, kes on huvitatud oma loovuse arendamisest kirjanikuna ja kes identifitseerivad end mõne vähemusgrupiga (näiteks rahvusliku, usulise, rassilise või seksuaalse vähemusega).
Kandideerimistingimuste kohta detailsem informatsioon aadressil: http://loovlabor.wordpress.com/
Küsimustele saab vastuse aadressil: loovlabor(at)gmail.com
Motivatsioonivoldik Ajujahilt
Ajujaht on ettevõtluskonkurss, mis aitab noori ettevõtjaid uuenduslike ettevõtete loomisel. Sellise lausega tutvustavad nad end ise. Väga lahe. Ja igati vajalik värk – lõppude lõpuks jagatakse parimate vahel ettevõtluse alustamiseks miljon krooni ära.
Aga ma tahtsin hoopis viidata nende maruvahvale voldikule “Edu sammud“, mis on tõepoolest innustav.
Motivatsioonivoldiks Ajujahilt (pilt Jaan-Matti blogist)
Prindi välja, köida kokku ja pane kaduneljapäeval ööseks endale padja alla. Siis on hommikul ka finaalivääriline idee peas olemas, vaja see vaid üles leida. Edu!
Twitteris ühesõnaga. Otsi üles – @innustajaComments Off
Tänasest on avatud Vabaühenduste Fondi viies taotlusvoor
Ja nüüd, vuta-vuta, projekte kirjutama!
Avatud Eesti Fond kuulutub:
Ootame kodanikuühenduste tegutsemisvõimekuse parandamiseks algatatud projekte avalikes huvides tegutsevatelt mittetulundusühingutelt ja sihtasutustelt.
Projektitaotlused palume saata tähitud kirjaga või tuua Avatud Eesti Fondi aadressil Estonia pst 5a, 10143 Tallinn.
Taotluste esitamise tähtaeg on 15.septembril 2009 kell 16.00.
Vabaühenduste Fond on suunatud kodanikuühendustele, kes soovivad oma tegevusega panustada ühiskonna edenemisse, muutuda nähtavamaks ning professionaalsemaks ja kellel on oma arenguks vajalike sammude astumiseks väljatöötatud plaan. See võib tähendada näiteks aktiivsemat liikmete kaasamist, tegevuse laiendamist, tõhusamat meediatööd, juhtimisvõimekuse parandamist või koostööd jõulisemaks eestkosteks.
Kodanikuühenduste arendusprojekte toetatakse kolmes eelisvaldkonnas:
1. kodanikuühiskond ja demokraatia areng;
2. keskkond ja säästev areng;
3. sotsiaalne integratsioon ja kohalik areng.Toetust saab taotleda väikeprojektidele (toetussumma 20 000-100 000 krooni) ning suurprojektidele (toetussumma 100 000-500 000 krooni). Projektitegevused peavad olema lõpetatud hiljemalt 31.01.2011.
Taotlemiseks vajalik informatsioon ja materjalid on kättesaadavad veebilehel www.oef.org.ee/norra.
Tasub silmas pidada, et Vabaühenduste Fond ei saa rahastada kõiki olulisi mittetulundusühenduste algatusi – tihedas konkurentsis on edukad need projektid, mis on parimas kooskõlas Vabaühenduste Fondi eesmärkidega ning keskenduvad kodanikuühenduste organisatsioonilistele vajadustele ja kodanikualgatuseks soodsama pinnase tekkimisele.
Toetusskeemi raames on seni toimunud neli taotlusvooru, mille tulemusena on toetatud 125 projekti. Viimane taotlusvoor saab toimuma 2010. aasta alguses.
Vabaühenduste Fondi eesmärk on kaasata kodanikuühendused jõulisemalt majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamisse Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP). Kodanikuühenduste tegutsemisvõimekuse, rolli ja mõju tugevdamiseks ühiskonnas on aastatel 2007-2011 kasutada enam kui 35 miljonit krooni.
Vabaühenduste Fond on rahastatud Islandi, Liechtensteini ja Norra poolt EMP finantsmehhanismi ning Norra finantsmehhanismi vahendusel. Toetusi vahendab Avatud Eesti Fond.
Lisainfo
Maris Jõgeva
Vabaühenduste Fondi koordinaator
Tel. 631 3791
e-post: maris@oef.org.ee
